ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI
piirkonnast. Johann Voldemar Jannseni väimees Heinrich Rosenthal hakkas Tallinnas koostama oma
peotoimkonda, jäädes ise asepresidendiks. Presidendiks kutsuti arstiteadlane Carl von
Wistingshausen. Peotoimkonda kuulusid veel kirjatoimetaja A. Einvald, kirikuõpetaja Woldemar
Grohmann, endine maakohtusekretär Ed. Koch, kooliõpetaja H. Stein, linnavolinik Th. Jakobson,
kaupmees C. Langebraun, kaupmees A. Brommig, Tallinna Jaani kiriku köster Assmuth, sadulsepp
O. Moorfeldt, ametnik Wender, kaupmees H. Schiffer ja kingsepp Treumann. Peol
osalesid meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kokku osales 48 esinejate rühma 782 tegelasega.
Peoplats asus Kadrioru läheduses Lutheri heinamaal, mida praegu tähistab laulupeo mälestuskivi.
Teisel päeval oli peol hinnanguliselt 10 000 pealtvaatajat.
Neljas üldlaulupidu
IV üldlaulupidu toimus 15.–17. juunil 1891. aastal Tartus. Pidustuse korraldas Eesti Kirjameeste
annaabi.ee 
