Nimetu
19. saj üritasid
rahva kujunemise lugusid välja selgitada keeleteadlased. Keeleteadlased
on seega aluse pannud juurte otsimisele. Rahvad määravad ennast
peamiselt keele järgi. Keeleteadlased otsisid erinevaid sugulasrahvaid ning
kuidas ja millal on toimunud keelte jagunemine. Loodi keeleteooriaid nt on
olemas üks rahva sünnipaik, siis nad rändama ja tekkisid erinevad keeled.
Rändamist peeti oluliseks. Mingi keele esindajad võisid olla omavahel sõjas
ja kaotaja assimuleerus. Ajaloolased uurisid, milline kultuur võiks olla
seotud kohaliku rahva esivanematega. Arheoloogid väitsid, et keelt on
võimatu kindlaks määrata, eriti kiviaja kultuuride puhul. Soome - ugri
keeled pärinevad uurali algkeelest.
Kunda kultuuri loeti prontoeuroopa rahvaste hulka kuuluvaks, aga Pulli
asulast leiti kvaliteetset tulekivi, mis pärines Leedu alalt. Järeldati, et
Kunda rahvastik ei saanud idast tulla, hoopis lõunast. Tänapäeval
prontoeuroopa rahvastest enam ei räägita.
annaabi.ee 
