Eesti murrete erijooned
· Morfoloogias rohkesti analoogiamuutusi: a) de-mitmus (jalgadel); b) si-tunnusega
mitm os (jalgasi(d)): c) sse-illatiiv (jalasse); d) si-lihtminevik (pidasin); e) da-tunnusega
infinitiiv (pidada) f) diftoniline mitm os
· Pikkade madalate vokaalide diftongistumine: mua 'maa'
· Pikkade keskkõrgete vok diftongistumine: üö 'öö'
· Kaasrõhuline pikk silp: toredaid, toredalle
· Teise rõhutu silbi lühenemine: pidand
· Assimlatsioonid mb > mm, nd>nn, lj>ll, sj>ss: lammad, nõnna, väl'la, kossad
· Rõhutute vokaalide madaldumine: eela õhta
· Algup. Diftongi järelosis alaneb Q2-s: sõitma : sõedab, saun:saanad
· Ains os pikemates sõnades kaasrõhulise silbi järel d-tunnus: kandjad 'kandjat'
Keskmurde liigendusi
Ühelt poolt Eesti põhjaosale ühised jooned (mies, tüö, kerst, kerves), teisely poolt mitmed
lõunaeesti murrete jooned (kavva, ühessa ütessä, 'istu 'istuda')
annaabi.ee 
