Eesti uusaeg
olid kõige altimad minema kaasa rahvusliku liikumisega kaasa minema. Lugesid eesti
haritlaste propagandat ja läksid sellega kaasa.
Järjest suurem osa inimesi ei ole seotud põllumajandusega.
Kui inimesel polnud enam talu, siis ei olnud ta enam selle kohaga nii seotud. Mida
vähem pon seotud põllumajandus sektoriga seda liikuvam inimene on.
Linnad olid saksastumise pesad 19 sajandil.
Oli seda kuni 19 saj lõpuni, sest järjest rohkem eestlasi läks linna ja assimileeruti.
TALURAHVAS moodustas u 80%
Ei olnud enam mõisa otsese majandusliku surve all, kuid tunnetas, et on uustulnud.
Sotsiaalne vastuolu viidi rahvuslikule pinnale. Mõisnik sakslane-talupoeg eestlane.
19saj I pool liikus info külas ja maal ainult suuliselt, kirikus loetiette.
19 II pool aga ajalehed, ajakirjad, raamatud.
Luterlikus keskkonnas oskas talupoeg enamasti lugeda ja ka kirjutada.
Omavalitsuslik moment.
Vennastekogude liikumine.
Etniline asuala.
annaabi.ee 
