Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
kinnistatud eesõigused muutsid nende integratsiooni ülimalt aeglaseks. Sajandite jooksul kujunes siiski
omaette etniline grupp - baltisakslased. Alles XIX sajandil hakati nende eesõigusi kärpima ja pärast Eesti
Vabariigi loomist kaotati need üldse. Tagajärjena integratsioon kiirenes, eriti iseseisvas Eesti riigis ja 1939.
aastaks olid baltisakslased praktiliselt integreeritud, oleks võibolla assimileerunudki, kui Saksamaa poleks
neid koju kutsunud ja ära viinud.
Saksakeelne tulnukrahvastik oli siiski väikesearvuline ja mõjutas rahvastikuprotsesside kulgemist
Eestis vähe, pealegi on see juba kauge minevik. Ent nõukogude okupatsiooni tingimustes kujunes väga
kiiresti välja uus ja üpris arvukas venekeelne tulnukrahvastik. Nendelgi oli arvukalt eesõigusi, tõsi, mitte just
seaduslikke, vaid ennem tavaõiguslikke: eelised korterisaamisel, eelisõigus töötada teatud
annaabi.ee 
