"assimilatsioonipoliitikat" - 1 õppematerjal

Soome-ugri rahvakultuur

seisvate aladena. Kui 17. sajandi lõpuni tunnustas Rootsi kuningavõim saamide õigust maale ja vetele ,,vana ja mäletamata aegadest" kehtiva õigusena, siis edasine areng viis saamide õiguste tühistamiseni. Assimilatsioonipoliitika rakendamine 19. sajandi algusest kuni Teise maailmasõja lõpuni ja hiljemgi oli Skandinaavia maade saami aladel intensiivselt rakendatava assimilatsioonipoliitika üheks oluliseks põhjuseks hirm naaberriikide ees. Assimilatsioonipoliitikat põhjendati ka sellega, et haridust ja heaolu olevat võimalik saavutada ainult suurrahva keelt osates. Kõige kauem säilis status quo Rootsis, kus jäi kehtima nn lapi piir - sellest kaugemal põhja pool polnud uusasukatel lubatud põhjapõdrakasvatust harrastada (kuigi tegelikult asusid uusasukad peagi elama ka teisele poole piiri). Noored rahvusriigid - 1906. aastal iseseisvunud Norra ja 1917. aastal iseseisvunud Soome - hakkasid enneolematult