Soome-ugri rahvakultuur
saami aladel. Uusasukatele anti mitmeid eelisõigusi maade ja vete kasutamisel ning neid võidi pikaajaliselt vabastada
maksudest ning väeteenistusest. Riigivõimu seisukohalt käsitleti saami kogukondade maid tühjade ja kasutamata
seisvate aladena. Kui 17. sajandi lõpuni tunnustas Rootsi kuningavõim saamide õigust maale ja vetele ,,vana ja
mäletamata aegadest" kehtiva õigusena, siis edasine areng viis saamide õiguste tühistamiseni.
Assimilatsioonipoliitika rakendamine
19. sajandi algusest kuni Teise maailmasõja lõpuni ja hiljemgi oli Skandinaavia maade saami aladel intensiivselt
rakendatava assimilatsioonipoliitika üheks oluliseks põhjuseks hirm naaberriikide ees. Assimilatsioonipoliitikat
põhjendati ka sellega, et haridust ja heaolu olevat võimalik saavutada ainult suurrahva keelt osates. Kõige kauem säilis
status quo Rootsis, kus jäi kehtima nn lapi piir - sellest kaugemal põhja pool polnud uusasukatel lubatud
annaabi.ee 
