Algkude e. meristeem- kude, milles rakud püsivalt poolduvad. Diferentseerumine- rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. Epiderm- taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid.
Enamasti on neil peaaegu täielikult taandarenenud lehed ja juured. Eestis on täisparasiitideks võrmid, soomukad ja käopäkk. · Poolparasiidid fotosünteesivõimelised taimeliigid, mis hangivad osa orgaanilisest ainest teistelt, näiteks härgheinad. · Kõdutaimed ehk saprofüüdid - kõrgemad taimed, mis toituvad seente vahendusel surnud orgaanilisest materjalist vôi saavad assimilaate teistel taimedelt (pisikäpp, kõdu-koralljuur, seenlill jne.). Heterotroofia erivormiks on ka putuktoidulisus. Putuktoidulistel taimedel esinevad püünislehed. Maailmas tuntakse ca 600 liiki, nad levivad soodes ja muudel väheviljakatel kasvukohtadel, eriti troopikas ja lähistroopikas. Eestis esineb putuktoidulisust vesihernestel, huulheintel ja võipätakatel. *********************************************************************
Floeemi laadimine : sõeltorudesse koguneb aineid, konsentratsioon kasvab à veepotentsiaal väheneb à vesi rakkudesse à rõhk suureneb. Floeemi tühjakslaadimine : sõeltorudes ainete konsent väheneb, vepot kasvab, vesi liikub rakkudest ära alàrõhk väheneb Kuidas Münch'i rõhuvooluteooria seletab floeemivoolu liikumist erinevates suundades? Sama mehhanismiga toimub reguleerimine rõhkude vahega. Seal, kus assimilaate on vaja sinna rõhkude vahe ka tekib à kus tarbitakse on rõhk väiksem.
Organisatsioonilised: · tööd jaotuvad pikemale perioodile · varasem koristusaeg annab aega põldu harida Taliviljade hukkumise põhjused 1. Külmumine 2. Haudumine 3. Vettimine 4. Jääkoorik 5. Külmakergitus 6. Lumiseen Taliteraviljade karastumine e. talvekindluse kujunemine Esimene faas - päeval üle +50C ja öösel 00 C (5 - 7 päeva) · intensiivne karastumine selgete päikeseliste ilmadega · fotosüntees suhteliselt intensiivne · kasvuprotsessid kulgevad aeglaselt · assimilaate kasutatakse vähe, võrsumissõlmedesse ja lehtedesse kogunevad varuained (suhkrud) · karastunud taimed taluvad 10- 12 0 C külma Teine faas - temperatuur alla 00 C (5 - 7 päeva) 1. intensiivne valgustus ei ole vajalik 2. protoplasmast eralduv vesi lahustab varuaineid 3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon 4. kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 0 C karastumine on pöörduv protsess 17. Taliteraviljade koht külvikorras Taliteraviljade koht külvikorras Kesa põhitüübid:
annaabi.ee 
