Nimetu
tegutsemise ajal kui arvati et jääb sõjategevuse alla, siis viiakse see Riiga. !702)
Tartu/ Liivimaakohus on selge riiklik kohus, millel on slege president, asepresident ja 6-
12 assesorit. Kui Rootsi võimud selle sisse seadsid, siis arvasid, et tartu õuekohtu
kompetentsi laienevad ka teised alad, kuid eestimaa aadlid olid jälle nii vastu asjale, et ei
õnnestunud. Kohtu koosseis, mis esialgu kokku pannakse seal liivimaalasi ei olnud.
Eestimaalt oli sinna tegelasi kutsutud küll. 12 assessorist taheti et vähemalt 6 oleks
aadlikud. KOhus käis koos 2 korda aastas.
III õuekohus moodustatakse turusse. Mitte keegi kellegile ei allunud, kõik kohtud olid
iseseisvad.
Politseilised funkt seot sillakohtutega, pidid tagama sildade korrashoiu. Sillakohtud
sarnased adra e aadlikohtutega. Ajatakse taga pagenud tp ja osaletakse kõrgemate otsuste
täideviimisel. Riigil tekib teatav vastuolu nendega. 1664 sillakohtud saadetakse laiali.
Vene võimu alla minnes sillakohtud taastatakse