"assertoorilisi" - 1 õppematerjal

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

Ta uuris paratamatust ja võimalikkustning käsitles ka süllogisme, milles esinevad nii paratamatud kui ka võimalikud väited. Aristotelese panust arendati edasi antiikajal ning skolastikute poolt, ent siis jäi see küsimuste ring tähelepanu alt välja kuni XX sajandi alguseni. Erandiks oli G. W. Leibniz (1646­1716), kes tegeles võimalike maailmade küsimusega.2 Traditsioonilises loogikas uuriti apodiktilisi, problemaatilisi ning assertoorilisi lauseid. Tehti vahet, kas kõneldakse de re (ld `asjast'), st maailmast või de dicto (ld `öeldust') st sellest, mida öeldi. Apodiktilised laused ei ole mitte need, mille tõesus on paratamatu, vaid need, mis on tõesed parajasti siis, kui teatud lause tõesus on paratamatu. Problemaatilised pole mitte need, mille tõesus on võimalik, vaid need, mis ütlevad millegi kohta, et selle tõesus on võimalik. Assertoorilised laused väidavad midagi muud, mitte millegi võimalikku või