Mauritaania
Kõrbes leidub ka väikesi imetajad, sealhulgas jäneseid ja rebaseid.
Rannikul kõrgub rahvuspargiks muudetud Arguini pank, kus miljonid rändlinnud reisiväsimust
puhkavad.
Inimene ja keskkond
Ligi 90% inimestest elab riigi lõunaosas,(tihedaim asustus on Senegali ääres kuni 50 inimest 1
km ²) kuna seal on viljakas maapind. Rahvastikust on 82% Lääne-Sahara araablased (ehk
maurid), kes elavad hõimudena ja kõnelevad araabia keele murret assanijat; neist umbes 550 000
on kõrbe- ja poolkõrbealade ränd- ja poolrändeluviisiga karjakasvatajad. Lõunaosa piirialal elab
vähesel määral neegrirahvaid (16%rahvastikust). Suuremat osa Mauritaania elanikest kutsutakse
maurideks, kes on segu araablastest ja berberitest. Rahvastikust umbes 30% moodustavad
Senegali kallastel elavad mustanahalised talupidajad. Pärast iseseisvumist on mõlema poole
vahel ette tulnud pingeid ja konflikte.
Majanduse põhiharud on karjakasvatus ja mäetööstus.
annaabi.ee 
