Kultuur ja rahvusriik
Teiselt poolt loob kultuur
rahvusriigi vaimse taglastuse, genereerides muu hulgas isolatsionismi
ja hybrist.
Üldiselt on Euroopa kunstiinimesed ja intellektuaalid suhteliselt harva,
enim kahe suure sõja vahel, olnud oma ülirahvuslike valitsuste
suuvoodrid. Sagedamini on nad püüdnud säilitada kainet meelt ja
kriitilist mõistust, asetades inimkonna üldhuvid ettepoole
sektantlikest.
Ent keda või mida on need kultuuriinimesed esindanud? Kes on need,
kes käisid ja käivad konverentsidel, assambleedel ja kõikvõimalikel
teistel vaimuinimeste sabatitel? Need on reeglina tõsise või elitaarse
kultuuriga seotud inimesed, kes on niigi üliväga humanistlikud,
solidaarsed üksteise ja kõikide «teistega».
Erandeid muidugi on, ja mõnel perioodil päris palju, ent üldjuhul ei
teki ka näiteks Baltimaade ja vene kunstiharitlastel
teineteisemõistmisega liiga suuri raskusi. Nende vaidlused jäävad
teatavatesse piiridesse, milles eriarvamusi respekteeritakse. Üldine