Rahmaninov
rohkem heliloomingule. Zverev aga nägi kahjuks poisis vaid pianisti ning olles selle
vastu, katkestas ta Rahmaninoviga suhted ning ei rääkinud temaga aastaid. Sergei
Rahmaninov kolis Zverevi juurest välja ning jätkas oma tegevust heliloojana iseseisvalt.
Aastal 1897 valmis Rahmaninovi Esimene sümfoonia, mis aga orkestrantide ja dirigendi
lohakuse tõttu esiettekandel läbi kukkus. Ebaõnnestumise tõttu kaotas helilooja usu
enesesse. Kirjas Assafjevile ütleb Rahmaninov nii: "Pärast seda Sümfooniat ei loonud ma
ligi kolm aastat midagi. Sarnanesin inimesega, kes on saanud rabanduse ja kellel pikaks
ajaks on halvatud nii pea kui ka käed...Sümfooniat ma ei näita ja testamendis keelan
4
sellega tutvumise...!"
Kuid inimene, kes on heliloojaks sündinud, ei suuda olla muusikat kirjutamata. Samal