Mõisted kreeka mütoloogiast
Sireene
võitsid laulus ka muusad, kes röövisid sireenide suled ja kandsid neid peaehetena.
Seireenide-ainelistest kunstiteostest on tuntud H. Sachsi svank ja A. Rodini skulptuur
(Antiigileksikon, 1983). Üldisemalt teatakse sireene kui helisignaalide tekitajaid või kui
signaalidega tekitatud heli.
3
Acheloos Kreeka suurim ja veerikkam jõgi, 220 km pikk, algab Pindose mäestikust ja suubub Patrai lahte,
nüüd Aspropotamos. Jõel on mütoloogias Acheloose-nimeline jumal, maaketast ümbritseva veekogu Okeanose
ja merenümf Tethyse poeg, kes võitles Heraklesega Kalydoni müütilise kuninga Oineuse tütre Deianeira pärast.
Võitluse ajal moondus Achellos algul maoks, siis sõnniks ning Herakles murdis ära ta sarve. Acheloos vahetas
selle hiljem imikuealist Zeusi toitnud nümfi Amaltheia küllusesarve vastu (Antiigileksikon, 1983).