Eesti XX sajandi algul
Johann Laidoner pidi tagama sõjalise toetuse. Neil olid olemas abistajad, sest
kahekesi nad ei suutnud viia läbi riigipöörde. Juhan Müller- Kohtu- ja siseasjade
minister. Seotud olid samuti Nikolai Reiman (Politsei ülemjuht), Jaan Sooman
(Politsei poliitiline ülem), Paul Adolf Lill (Kindral-major), Nikolai Reek (Kindral-
major), Gustav Jonson (Kindral-major), R. Tomberg (Õhukaitse ülemjuht),
Aleksander Jaakson (Kolonel, andis korralduse aspirantidele relvadega minna
Tallinnasse), R. Maasing (Kaitsevägede staabi II osakonna, luure ülemjuhataja). K.
Pätsi ja J. Laidoneri otsustav kokkusaamine oli veebruaris 1933, kus otsustati
riigipöörde lõplikult ära ning hakati ettevalmistusi tegema. Ettevalmistamine:
Toimus esimene vabadussõjaväelaste kohtuprotsess- Seal ei kõneldud sellest, et nad
soovisid riigipööret alustasid, vaid räägiti sellest organisatsiooni loomisest, mis võis