Veterinaarne histoloogia
Aksoni katte järgi eristatakse
müeliniseeritud ja müleiniseerimata närvikiude. Perifeerses NS katab müeliniseeritud aksonit
sisemine müleiintupp ja välimine lemmotsüütides Schwanni tupp. KNS moodustavad välimise tupe
oligodendrogliia rakud. Perifeerses NS katab müeliinkatteta aksonit ainul Schwanni tupp või gliia
(pea- või seljaajus) või on üldse katteta. Katted muudavad aksoni omadusi ja on isolaatoriteks.
Müeliniseeritud aksonit katab membraan – askolemm. Asub müleiinkatte all. Aksoni tsütoplasma on
aksoplasma. Müeliinkihis esinevad süvikud – Ranvieri soonised – ehk müeliinkate pole
pidev.Müeliin kiirendab elektriimpulsi edasikannet.
Dendriidid – neuronite hargnevad jätked, mida võib olla 1 või mitu. Lühikesed ja harulised, algavad
laia tüvena rakukehast ja põõsakujuliselt hargnevad. Dendriidide tsütoloogiline struktuur on sarnane
akukeha omaga. Ülesandeks on võtta info vastu teistelt neuronitelt ja see rakukehale edastada