V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
nii nagu kaob videvik öö liginemisel. Süngelt ja vaikselt istus ta tagasi oma suurde tugitooli,
ta küünarnukk toetus jälle harjunud kombe järgi lauale, laup aga käele. Pärast väikest
mõtisklust andis ta külalistele märku istet võtta ja kõnetas siis vader Tourangeau'd:
«Teie, mu härra, tulite siis minult nõu küsima. Millise teaduse alalt, kui tohib küsida?»
«Kõrgeauline,» vastas vader Tourangeau, «olen haige, väga haige. Teid peetakse suureks
Asklepioseks * ja ma tulin teilt arstiabi saama.»
9
1
«Arstiabi!» ütles ülemdiakon ja raputas pead. Siis kogus ta end silmapilgu ja vastas:
«Vader Tourangeau, nii on ju teie nimi, pöörake pea sinnapoole. Teie leiate mu vastuse
seinale kirjutatult.»
Vader Tourangeau kuulas juhatust ja luges oma pea kohalt järgmist seinale kratsitud
kirjutist: «Arstiteadus on unenägude tütar -- Jamblihhos *.»
Doktor Jacques Coictier oli oma seltsimehe küsimuse
160