Aasja ja aafrika kultuurid
vanaindia eeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramayana". Esimene neist käsitleb kahe suguvõsa
võimuvõitlust, teine kirjeldab müütilise Rama (jumal Vishnu maise kehastuse) eliseiklusi.
Indias tunti ka üsna laialdaselt puraanasid - hindu pärimuslikku kirjavara -, mille
sanskritikeelsed tekstid valmisid lõplikult 10. sajandiks.
Paljudel India rahvastel on tuntud keskajast oma luule. Pandzabi on mõjustatud
sufismist islami müstilis-asketistlikust suunast ja iraani eeskujudest. Eepilisel luulel oli
folkloorne ainestik, bengali luules oli tunda budismi toimet. Tugevalt mõjustas India rahvaste
kirjandust bhakti hinduismi ja hinduistliku kirjanduse vool, mis lähtus isiksuse vabanemise
õpetusest. Bhakti sai alguse 4.-5. sajandil ning ta õitseaeg oli 11.-12. sajand. Tekkisid teravad
kritiseerijad kastikorra vastu ning propageeriti piiramatut armastust jumala vastu ja sügavat