Juudid
Eiki Berg, Anna Verschik
Juudid (heebrea jehudi, jidisi jidn) on rühm vanaheebrea rahvast
lähtunud ja antropoloogiliselt tugevasti segunenud rahvaid, kes
elavad hajusalt paljudes maades. sh Eestis. Juutide kauged
esivanemad pärinevad küll Palestiinast (tänapäeva Iisrael), kuid
viimased kaks ja pool tuhat aastat, alates Paabeli vangipõlvest (586
eKr) kuni tänapäevani, on selle rahva enamik olnud sunnitud elama
võõrsil.
Eestis elavad juudid kuuluvad askenazim-rühma (vrd heebrea
Askenaz 'Saksamaa'). See nimetus tähistas algul Reinimaa ja Põhja-
Prantsusmaa ning alates 14. sajandist kogu-Põhja- , Lääne- ja Ida-
Euroopa juute. Askenazi kultuur hakkas kujunema varakeskaegsel
Saksamaal ja selle põhiline kandja oli jidis - keskülemsaksa murrete
alusel arenenud ning heebrea, romaani ja slaavi keelte
komponentidega põimunud keel.
Pärast Jeruusalemma Teise Templi hävimist 70. aastal kaotasid
juudid oma riigi ja sestpeale on nad otsinud varjupaika mujalt.