Stoikud
kujundavaid mõtlejaid. Maailm allub Seneca õpetuse järgi mõistuslikkuse printsiibile,
ettehooldusele kõrgeimale jumalusele, keda Seneca kujutab kord millegi
abstraktsena, kord samastab loodusega, vahel aga varustab armastava, kõike
ülalpidava isa joontega. Loodusseadused on ühtaegu ka jumala seadused, nende järgi
tulebki elada inimesel, kes peab taotlema teadlikkust ja kelle kõigis tegudes valitsegu
mõistuslik printsiip. On tarvis hoiduda askeldusrikka eluga kaasnevatest afektidest,
hoolitseda hingerahu ja tasakaalu eest, mis muudaksid inimese ükskõikseks
välisvapustuste vastu. Filosoofia ülesandeks on vabastada inimese vaim pahelise keha
võimu alt, õpetada teda toimima vastavalt loodusseadustele. Seneca jutlustas kõikide
inimeste võrdsust, kuid ei astunud välja orjuse kui sellise vastu. Ta kirjutas samuti rea
tragöödiaid, mille süzeed on võetud mütoloogiast.