A. Tšehhov "Magada tahaks"
hetke prast tagasi, knlajupp kes.
Jefimi psed on roosad, ta silmad hiilgavad ja pilk on kuidagi eriti terav,
nagu neks ta lbi nii taret kui ka arsti.
"Noh, mis? Mis sa oled nuks vtnud?" tleb arst tema poole kummardudes.
"Eheh! On see sul juba ammu?"
"Midas? Aeg on surra, teie ausus... Ei ole minust enam elulooma..."
"Ei maksa thja juttu ajada... Arstime terveks!"
"Kuidas soovite, teie ausus, tname vga, aga ometi saame aru... Kui surm on
juba tulnud, mis siis seal enam."
Arst askelab umbes veerand tundi Jefimi kallal, tuseb siis les ja tleb:
"Ma ei saa midagi teha... Sa pead haiglasse minema, seal tehakse sulle
operatsioon. Aga mine kohe... Mine tingimata! On kll hiljavitu, haiglas kik
juba magavad, aga sellest pole midagi, ma annan sulle thekese kaasa. Kas
kuuled?"
"Isake, aga millega ta siis lheb?" tleb Pelageja. "Meil pole ju hobust."
"Pole viga, ma palun hrraseid, nad annavad hobuse."
Arst lheb minema, knal kustub ja jlle on kuulda: "Bu- bu- bu..." Poole
annaabi.ee 
