PLATONI MORAALIFILOSOOFIA
Eetika seisukohast omab tähendust ka
platonistlik teoloogiline elukäsitlus, mis omakorda seostab hinge surmatuse kaudu – eetika
metafüüsika ja religioonifilosoofiaga. Seetõttu on ka Platoni mõju kristlikule eetikale olnud
määrava tähendusega - ja seda mitte ainult vanakristlikul ajastul. (6 lk 86)
2.1 Kõlbelise elukäsitluse üldiseloom
Vastavalt ideedeõpetusest tulenevale dualistlikule maailma- ja inimesekäsitlusele võtab
platonistlik eetos paratamatult negatiivse, ilmse askeetilise vääringu. Et hing oma tõeliselt
olemuselt kuulub teise maailma, kus on tema päriskodu, siis seisab headus ja õnn, mille
taotlemine on inimelu ülimaks eesmärgiks, üksnes eemaldumises sellest meelelisest
maailmast ning suundumises täiusliku, ideedemaailma enamale tunnetamisele. Ihu ja sellega
seotud alamad hinge eluavaldused, mis otsivad rahuldust meeleliste himude küllastamisest,
kuuluvad tõelises kõlbelises elus rangele taunimisele. Selline askeetlik, tegelikkusest
annaabi.ee 
