Ajaloo uurimustöö
Lätlaste eneseusk taastus,
sakslaste oma murdus ning peatselt kadus kogu oht Bermondt-Avalovi võitlusvaimu
minetanud vägede poolt. Saksamaa mõju Balti piirkonnas kahanes järsult. (T. Tannberg, A.
Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, A. Pajur, Eesti ajalugu. Tallinn: Avita 2001, lk 208-209)
Tartu rahuläbirääkimised
Loodearmee Petrogradis operatsiooni läbikukkumise järel hakkas üha enam muutuma
lääneriikide suhtumine nõukogude võimu kukutamise võimalikusesse Venemaal. Seda asjaoli
tõttas kasutama Eesti valitsus, alustades novembris ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks
Moskvaga. Rahu kiiret sõlmimist nõudis nii Eesti majanduslik olukord kui ka sõjaline
situatsioon: Punaarmee oli taas ründamas Eesti piire, samal ajal kui eestlaste hulgas süvenes
sõjaväsimus.
Kuna teised Balti riigid polnud nõus ühiseid rahukõnelusi avama, otsustas Eesti minna
separaatlepingu sõlmimisele. Nõukogude Venemaa nõustus Eesti ettepanekuga.