Aeg millal ma kohtusin Napoleoniga
rkama. Jtsin Napoleoniga hvasti, paludes vabandust tema ihukaitsjate prast ning
siis ma lahkusingi. Mul oli veel 3 tundi jnud enne kui ajamasinat jlle kasutada
sai. Otsisin vlja kaardi ja mrasin kindlaks ajamasina asukoha. Tnaval kndides
sain ma pris palju segaseid pilke, oma riietuse ning kaardi prast, mida ma kes
hoidsin. Ajamasin asus tpselt seal, kus see mu vlja viskas, ainult maapinna peal.
Sinna mber oli kogunenud palju inimesi, aga keegi ei julgenud sellele asjandusele
lhemale astuda. Ma pidin kuidagi sinna sisse saama kmne minutiga, muidu ma oleks
jnud igaveseks minevikku ja seal ka sna ruttu surma ilmselt saanud. Minu
ainukene variant oli mrkamatult inimeste kogu esiritta hiilida ja seejrel
spurtida otse masinasse. Nii ma tegini, jooksin, hppasin ajamasinasse sisse,
lootes, et keegi minu enda aega tagasi minekut segama ei tule. ks mees hakkas
vikatiga jrsku jooksma masina poole karjudes, et seal sees olevat nid. htkki
annaabi.ee 
