ringist välja, vaid temasse õigel viisil sisse tulla‖ (Heidegger,97:142). E e l d a t a k s e , et üksikud mida õpetus pakub, peaksid olema üldistega haaratud. ―Ülesandeks on laiendada mõistetud mõtte ühtsust k o n t s e n t r i l i s t e s ringides‖ (Gadamer, 97:183). Õpitava mõtestamine on siis, nii koolis kui ka edaspidises elus, niihästi induktiivne kui ka – koolis loodud eeldustele tuginedes – d e d u k t i i v n e . ―Käepärast mõistetakse ikka juba asjalootervikust lähtuvalt (Heidegger 97:138). See ei pruugi olla käsitletud temaatilise tõlgitsuse kaudu.‖ … ―Ja just selles mooduses on vundament i g a p ä e va s e le r in g i v a a t l i ku l e t õ l g it s u s e le . See põhineb kunati ühel e e l o m a m i s e l . ‖ Gadamer väidab, et kogemus on tunduvalt avatum kui Hegelil, tema vaimu iseenda tunnetamise astmetel liikumine (Blacker, 97:3). ‖Kogemus ei progresseeru mitte tunnetusastmete läbimisega, vaid pigem muudab uutele
Otsustav ei ole mitte ringist välja, vaid temasse õigel viisil sisse tulla (Heidegger,97:142). E e l d a t a k s e , et üksikud mida õpetus pakub, peaksid olema üldistega haaratud. Ülesandeks on laiendada mõistetud mõtte ühtsust k o n t s e n t r i l i s t e s ringides (Gadamer, 97:183). Õpitava mõtestamine on siis, nii koolis kui ka edaspidises elus, niihästi induktiivne kui ka koolis loodud eeldustele tuginedes d e d u k t i i v n e . Käepärast mõistetakse ikka juba asjalootervikust lähtuvalt (Heidegger 97:138). See ei pruugi olla käsitletud temaatilise tõlgitsuse kaudu. ... Ja just selles mooduses on vundament i g a p ä e va s e le r in g i v a a t l i ku l e t õ l g it s u s e le . See põhineb kunati ühel e e l o m a m i s e l . Gadamer väidab, et kogemus on tunduvalt avatum kui Hegelil, tema vaimu iseenda tunnetamise astmetel liikumine (Blacker, 97:3). Kogemus ei progresseeru mitte tunnetusastmete läbimisega, vaid pigem muudab uutele