"asjakest" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Meil saab olema maa ja maja. Ma panen sind oma voodisse magama. Mu jumal, mu jumal! Kes seda ometi võis mõelda! Olen oma tütre kätte saanud!» «Oo, emake,» ütles tütarlaps, viimaks ometi oma mee-leliigutuses sõnu leides, «seda kõike ennustas mulle mustlasnaine. See oli hea mustlasnaine, ta hoolitses minu eest nagu amm, ta -suri mullu. Tema oligi see, kes mulle selle kotikese kaela pani. Ta ütles mulle alati: «Väikene, hoia seda asjakest. See on aare. Selle abil leiad sa oma ema. Sa kannad kaelas oma ema.» Ta ennustas õieti.» Sulgunu kallistas uuesti oma tütart. «Tule, ma suudlen sind! Sa jutustasid seda nii armsalt. Kui me oma koju jõuame, siis läheme kirikusse ja paneme need kingakesed väikesele Jeesus-lapsele jalga. Seda peame tegema helde püha Neitsi heaks. Mu jumal! Kui ilus hääl sul on! Kui sa praegu minuga kõnelesid, siis kõlas see nagu muusika! Issand jumal! Mul on laps käes! Kes võiks seda uskuda