Eesti talupoja kultuur 19.saj
lõigati metsas puid ning veeti palgid koju, sest talvel sai reega üle lume lihtsamini ja otsem
liikuda. Kiirete talutööde tegemiseks korraldati talgud kutsuti kokku naabrid ja tuttavad,
et töö saaks üksteist abistades kiiremini tehtud. Need tööd olid metsavedu, heinategu,
rukkilõikus, hoonete ehitamine, sõnnikuvedu, kartulivõtt. Kutsuja andis talgulistele süüa.
Õhtul pärast tööd lõbutseti. (4)
Talurahva kohtud
Kohtute loomine tõi kaasa lähenemise euroopalikule asjaajamistraditsioonile. 19.saj. II
pooleks oskasid talupojad valida oma ametimehi, seaduseraamatu järgi kohut mõista,
pidada koosolekut ja koostada koosoleku protokolli.
Talurahvakohtud kutsuti Baltimaades ellu 19.sajandi alguses. Need olid seisuslikud
erikohtud, mis lahendasid talupoegade kohtuasju. Nende alamaks astmeks oli vallakohus
(ka kogukonnakohus), kust kaebus edastati kihelkonnakohtusse ja sealt kreisikohtusse
(maakonnakohtusse).