Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded
dokumentidest (nt seadused, haldus- ja kohtudokumendid jms).
6
Pärast Eesti taasisesisvumist hakati austama inim- ja kodanikeõigusi, mida reguleerivad
erinevad seadused ja haldusdokumendid. Kuna õigused (ja ka kohustused) puudutavad
kõiki Eesti ühiskonnaliikmeid, siis asjaajamiskeele ühtne ja normeeritud keelekasutus
võimaldavad kõigil liikmetel nendest aru saada. Selleks, et asjaajamiskeelest oleks
ühtne arusaam, kehtestas Vabariigi Valitsus 2011. aastal määruse„Eesti kirjakeele normi
rakendamise kord“, mille sisu käsitleb seminaritöö II peatükk.
Eesti normitud kirjakeele roll on viimase sajandi jooksul väga palju muutunud. Kui XX
sajandil pöörati selle kasutusele erilist tähelepanu vaid haridusasutuses, siis nüüdseks on
see laienenud ka kõikidesse riigiasutustesse, kohalikesse omavalitsustesse ning
muudesse institusioonidesse