Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded
Samuti sõnade lühendamist,
kuid need lühendused erinevad olulisel määral suulises keeles sõnade lühendamisest.
Nimelt netikeeles püütakse ära jätta maksimaalselt täishäälikuid: nojah > njh,
hommikust > omk. Peale selle lühendatakse netikeeles palju mitmesõnalisi fraase, mida
19
korduvalt kasutatakse. Suures osas on need tegelikult ingliskeelsed väljendid nagu: by
the way > btw, as soon as possible > ASAP. Viimast kasutatakse just asjaajamiskeeles
väga tihti. (Hennoste, Pajusalu 2013: 82-83)
Netikeele ortograafia kattub osaliselt suulise keele ortograafiaga, kuid sellel on ka
erijooni. Näiteks selleks, et väljendada emotsioone, kasutatakse lisaks emotikonidele
sõnades läbivaid suurtähti. Sellega näidatakse tihtipeale välja kas oma pahameelt või
tõmmatakse tähelepanu mingile olulisele mõttele. Tähtsaid mõtteid tuuakse esile ka
mitme järjestikuse hüüumärgiga. Kui aga millestki ei saada aru, siis kasutatakse mitut
annaabi.ee 
