Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded
20
KOKKUVÕTE
Seminaritöö koosneb kolmest peatükist. Esimesest peatükist selgub, et tarbekeelt
kasutatakse väga paljudes erinevates valdkonna tekstides ning see on mõeldud laiale
sihtgrupile. Kuigi tarbekeel jaguneb mitmeks alaliigiks, keskendub töö ühe alaliigi –
asjaajamiskeele – kirjeldamisele. Asjaajamiskeelt kasutatakse avalikus ja ametlikus
suhtluses, seadustes, juhendmaterjalides jne. See näitab, et asjaajamiskeelel on suur
auditoorium ning seega on sellel ühiskonnas oluline roll.
Asjaajamiskeel põhineb normitud kirjakeelel ning kuigi viimase kujunemislugu ulatub
juba XVI sajandisse, tõusis asjaajamiskeele olulisus esile Eesti Vabariigi
iseseisvumisega, sest siis sai eesti keelest riigikeel. See tähendas seda, et võõrkeelte
(eriti vene keele mõju) taandus ning hakati tegelema eesti kirjakeele arendamisega.