esindaja kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Ajalugu Geenitehnoloogia valdkond tekkis alles 20. sajandi teises pooles. Alfred Hershey ja Martha Chase tõestasid, et DNA-l on oma roll pärilikkuses ning 1953. aastal kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA molekuli kaksikheeliksi-kujulist struktuuri. 1974 lõi Rudolf Jaenisch maailma esimesed transgeensed hiired, sisestades võõrast DNA-d hiire embrüosse. 1975. aastal toimus Asilomari konverents. 1978. aastal tuldi välja inimese insuliiniga. Geeniteraapia Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse. Tänapäeval on see veel väga noor ja arenemisjärgus ravimeetod, millel on suur tüsistuste risk. Mõnel korral on teraapiale järgnenud surm või pahaloomulise kasvaja areng. Esimene edukaks peetud geenravi operatsioon tehti 1990. a. USA-s kaasasündinu immuunpuudulikkusega lapsele
1953. aastal avastasid James Watson ja Francis Crick DNA molekulaarstruktuuri ning geneetilise informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte. 1970ndatel töötasid teadlased mikroorganismidega ja suutsid muuta organismide geene. Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal, esimesed GM taimed loodi aga Belgias ja Missouris 1983. aastal.Teadusringkonnad muutusid järjest murelikumaks geenitehnoloogiast tulenevate võimalike riskide suhtes. 1975. aastal toimunud Asilomari konverentsil arutati esmakordselt selle üle, kui õige ja ohutu on GMO tegemine. . Pilt 1: GMO 3 2. GMO LEVIK MAAILMAS GMO on viimaste aastakümnetega levinud maailmas väga laialdaselt. Enim jäävad silma arenenud riigid nagu näiteks: USA, Kanada, Brasiilia, Hiina. Tahaplaanile jäävad Euroopa riigid, Austraalia, Venemaa ning Aafrika manner. Joonis 1: GMO levik maailmas.
annaabi.ee 
