Ajaloo konspekt
15. sajandil hakkas Lääne-Euroopas arenema manufaktuurtööstus ja kasvasid linnad. Seetõttu suurenes
teravilja sisseveo vajadus. Lääne-Euroopa (eriti Madalmaade) kaupmehed külastasid sageli Eesti
sadamaid ning maksid hästi vilja, eriti rukki eest.
16. sajandi keskpaigus suurenes mõisate arv Eestis juba 500-le.
Soodsate turustamisvõimaluste arenedes kasvas feodaalide huvi teraviljasaakide suurenemise üle ning
tõsteti talurahva koormisi. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas asikohale tõusma teoorjus, seda eriti
eramõisates. Ordu- ja piiskopmõisates jäi endiselt tähtsamateks loonusrent. Kümnis oli juba neljandik
saagist.
Maarahvas avaldas mitmeti vastupanu:
esitati kaebusi mõisnike peale;
ei täidetud koormisi;
hakati vastu mõisasundjale;
asuti mujale elama (Venemaale, Rootsi, Soome).
16. saj. lõpust on tõendeid omavoliliselt lahkunud talupoegade trahvimistest. 15 saj. alguses hakati neid
välja nõudma ja tagasi tooma
annaabi.ee 
