dots Heiki Mätliku kitarriklassi kontsert Käisin vaatamas ning kuulamas 10. mail Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kitarriklassi kontserdi. Esinesid: Fan Feng Aengus Kirakowski Siim Kartau Davide Pierbattista Asija Ahmetzanova kirill Ogorodnikov Kontsertmeister oli Thea Nestor Kõik kitarristid olid mehed ning küllaltki noored.Nende repertuaari kuulusid: Joaquin Turina, Mario Castelnuovo- Tedesco, Johann Sebastian Bach, Maurice Ohana, Federico Moreno Torroba, Manuel M. Ponce, Alberto Ginastera, Fernando Sor ja Leo Brouwer. Esimesena tuli lavale Fan Feng, kes mängis Joaquin Turina I osa Sonaadist kitarrile op 61.
Siis taibatakse peagi ,et elu on midagi erakordset ja ,et seda elatakse vaid korra. Aga sellega ma olen nõus,et kui on väga palju probleeme ja masendus on ka peal, siis ma vahel ikka mõtlen , mis selles elus nüüd nii ilusat on? Kuid lõppkokkuvõttes on head vist ikka rohkem kui halba. Sest elu on ju nagu joonistamine aga ilma kustutuskummita. Kui joonistad midagi koledat, siis pead sellest üle saama. Kustutuskummi , et seda tehtud asija olematuks muuta, pole olemas. Sa pead leppima kõigega ,mis sulle teele ette tuleb. Ja äkki just need probleemid teevadki selle elu huvitavaks ja kui elu on huvitav ,siis see kipub ka ilus olema. Samas nagu ma juba ütlesin võivad need ilusa elu väärtused teiste inimeste jaoks, hoopis teistsugused olla. Mõni arvab tõesti ,et kui sul on raha siis elu on ilus. Samas teine kellel on raha arvab, et elu on ilus kuna see raha mis tal on on saavutatud millegi