Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis
30
Soonets R. (1997). Lapse väärkohtlemise mõiste ja liigid.Tartu: AS Atlex, lk 93.
31
Soo K., Kutsar D. (2004). Seksuaalse väärkohtlemise kogemusedja hoiakud Eesti noorte hulgas.
Sotsiaaluuring.Tartu, lk 7.
16
Vähem olulised ei ole agressiooniga seotud väärtushinnangud, mis on olulised ühiskonna teatud
segmendis ja see, kui tihti laps näeb teisi, kes kasutavad asgressiooni oma probleemide
lahendamiseks (reaalses elus või/ja kinos ja teleriekraanil), ning kuidas laps on õppinud mõistma
sotsiaalset maailma.
Inimene võtab omaks väga palju sotsiaalsest keskkonnast ja teistelt inimestelt vaatluse,
kuulamise ja õppimise teel, mis etendab küllaltki olulist osa tema käitumise kujunemisel. Ei ole
olemas ühte ja ainsat agressiivsete kalduvuste allikat, nagu ei ole ka ühte teed agressiivse
iseloomu arenguks.32