Virve Kiisa
Seal oli palju poisse ja tüdrukuid. Kursustel olid sõbrannad edukad ja
tublid. Nad said palju kiidusõnu.
Nii see kõik algas. 1948. aastal alustas ta võidusõidu karjääri. Esimene oli
ühe kilomeetri kiirvõistlus 125 cm ja 350cm naisteklassis. Virvel õnnestus
võita. Ta sai ka kahekordseks ENSV meistriks. Kuna Virve oli alaealine, siis
oli vaja vanemate allkirja. Aga ta kartis, et vanemad keelavad tal sõitmise,
siis kirjutas alla vanem õde. Võistlusrajad oli asfaldita maantee, tolmune ja
liivane. Ta sai ka ühel Pärnu võistlusel kõvasti viga ja oli kaua haiglas.
Kõige hullem oli nägu, mis oli haavu täis. Õpingutel ja treeningutel oli
kriips peal. Ta mõtles, et oleks Paidesse jäänud oleks kõik rahulikum olnud.
Lõpuk viidi Tallinna haiglasse. Ta ei läinud haiglasse vaid oma isa koju.
Kartis küll, sest isa ei teadnud tema spordist midagi. Ema hakkas nutma, et
mis ta lapsega on juhtunud. Aga Virve arvas, et õppimine on nahkas ja jääb
annaabi.ee 
