Kristiina Ehin - Luulereferaat
muinasjuttu muud"), üldist argisega ("kuidas küll sisustada oma eluaset").
Siin küsimustatakse ka veel kord (suur)linna kui kestva keskkonna tehislikkust (mida
hakkaksime siis peale/selles kivihunnikus?), linnast räägitakse kui põdevast (Helsingi on täna
haige/ta silmad on fookusest väljas) ja lagunevast nähtusest (suurlinna soomusrüü
mureneb/Anttilate ja CityMarketite all avaneb maa/raputab ennast linna alt lahti ja/Vantaa
lennuvälja üha laienevatest asfaldipragudest/poevad välja need/kes tahavad tagasi oma maad
/ nii ammu linna alla maetut/nii kõvasti kiviplaatidega kaetut).
Raamatu viimane jaotus, "Mees ja lind", on käsitleb eelkõige armastuse (ma olin koos õega
ja ei/ rääkinud sinust) ja selle mõrade teemat (me möödarääkimiste naerune lootsik/ triivib
omasoodu). Siin tuleb esiplaanile naise sisemaailma ja tundeelu temaatika, naise suhestumine
ja suhe mehega. Raamat lõpeb, võiks vist öelda ehinliku romantikaga, uuesti argisest
annaabi.ee 
