asjaolu, et nende abil tuleb ehitatava hoone detaile maha märkima hakata. Seetõttu tuleb nende asukoht valida nii, et ehituse ja käigupunktide vahele jääks võimalikult vähe nähtavust takistavaid objekte.Hilisem märkimine saaks toimuda tasandatud koordinaatidega käigupunktile tsentreeritult või siis käigupunktide abil vaba seisupunktina orienteerides. Käigupunktide kindlustamiseks oleks sobilik kõnniteedel kasutada asfaldinaelu. Muruplatsidel olevate punktide puhul aga puidust vaiu, mille tsentrisse on määratud koordinaadid. Lisaks tuleks need tähistada tähisvaiadega, et vajadusel punkte kerge leida oleks. Punktid tuleks siduda nende ligduses olevate objektidega, et vajadusel oleks võimalik nende asukoht taastada. Loomulikult on koordinaatide olemasolu puhul taastamine väga lihtne mahamärkimisprogrammi abil. Instrumentide valiku juures peab lähtuma selle võimalustest ja täpsusest. Tänapäeval
nivelleerimisel jälgiti järgmisi põhimõtteid: - käigud nivelleeriti edasi - tagasi suunas; - sektsioonis oli paarisarv jaamu; - sektsiooni nivelleerimisel vastassuunas vahetati lattide asukohad, st. reeperile asetati teine latt; - nivelleerimisel kasutati jäika, mittemuudetava pikkusega jalgadega puitstatiivi; - sidepunktidel kasutati lattide alustena metallvaiu ja asfaldinaelu; - enne mõõtmiste algust hoiti nivelliiri ja nivelleerimislatte välistemperatuuriga kohanemiseks töötemperatuuril; - nivelliiri horisonteerimisel jaamas suunati pikksilm alati nn "esimese" latihoidja poole; - nivelleerimislattide vertikaalasendis hoidmiseks kasutati tugikeppe; - nivelliiri ja lattide vaheline vahekaugus (õlg) oli üldjuhul kuni 40 m, erandolukordades (teede, tänavate, veekogude ületamisel) kuni 70 m;
annaabi.ee 
