Keskaeg
Knudi[1]. Alates aastast 1269 kuulus tiitel Taani kuningatele. Eestimaa hertsogid Eestis ei
asunud, selle asemel määrati hertsogkonna asevalitsejaks kuberner (ladina keeles capitaneus),
kelle residents asus Tallinnas [3]. Kuberneri on teadaolevalt esmakordselt mainitud 1240.
Kuberneri ülesandeks oli maa haldamine, maksude kogumine, vägede ülemjuhataja sõja
korral ning peaohtuniku amet. Enamus Eestimaa hertsogkonna asevalitsjaid olid kas taani või
taani-eesti rahvusest.[4]
liivi ordu
vapp
Linnade tekkimine
Lääne-Rooma keisririigi häving mõjus hävitavalt ka linnadele, kuna varakeskajal
kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele.
Germaanlased olid maarahvas ning pidasid linnamõnusid inimesele hukutavaks.
Senised suured ja rahvarohked linnad jäid tühjaks ning varemeisse