VALITSEJA Keskaegses riigis sõltus rahva heaolu valitseja isikuomadustest. Edukas kuningas suurendas riigi territooriumi sõdade või abielupoliitika teel. Kui aga valitseja polnud edukas, võidi tema perekond troonilt kukutada. Valitseja edukust mõjutas ka valitsemisaparaat, mis kujutas endast kuninga ümber kogunenud nõukogu. See koosnes mõjukatest aadlikest, kes andsid kuningale poliitilist nõu ja aitasid täita tema põhiülesandeid (kohtumõistmine, finantsasjade korraldus, asevalitsemine kuninga äraolekul). ESINDUSKOGU vasallid mõistsid, et kuninga nõustamine aitab mõjutada tema valitsemispoliitikat ning nad üritasid seda kohustust muuta vastavaks õiguseks. See õnnestus neil, sest kuningal polnud tegutsemiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja ta sõltus oma poliitika elluviimisel vasallidest. Olulisemaid poliitilisi otsuseid hakati tegema konsuse teel kuningas kutsus kokku vasallid, kes kinnitasid tema otsuse
° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid) · Poliitilist nõu andis valitsejale suurvasallidest nõukogu kõrgem kohtumõistmine, rahaasjad ja asevalitsemine · Sekretärid-kirjutavad vaimulikud · Aja jooksul hakkas nõunikeks saama ka mitte aadlikke, juriste jne ESTINDUSKOGUD · Suurfeodaalid püüdsid nõuandmiskohustust muuta õiguseks ning see õnnestus, sest kuningal ei olnud tegutsemiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Põhilist sissetulekut andis isiklik maavaldus (domeen) ning vasallid võisid toetusest keelduda, kui kuninga poliitika neile ei meeldinud.
annaabi.ee 
