Ajalooallikad ja eesmärgid
Kasutati vaske. Ajalugu jaguneb: Vana riik- suured püramiidid,
naabritega suheldi vähe, lagunes sisesegaduste tagajärjel, Keskmine riik- tähtis oli roll
piirkondade asevalitsejatel, alistati Nuubia, Uus riik- hiilgeaeg, alistati Palestiina ja
Süüria, oluline roll preestritel, Hilis- Egiptus- sageli võimul võõramaised valitsejad.
3.2 Riik ja ühiskond. Riigi- ja ühiskonnakorradus. Võimu teostamiseks vajas vaarao
ametnikke. Kõrgemate aukandjate seast määras ta maakondade asevaitsejad nomarhid, kes
pidid: kohapeal ellu viima vaarao korraldusi, koguma makse, vajadusel koguma sõjaväge.
Vaarao oli kõrgeim preester ja määras ülikute seast ametisse preestrid. Kõrgemate
ametnike hulka kuulusid väepealikud. Keskmise ja alama ametnikeks olid kirjutajad, kes
kontrollisid töötajate tegevust. Paljud lihtrahva hulgast. Enamus egiptlasi olid talupojad.
Kuna maa kuulus vaaraole, tuli umbes pool saagist loovutada. Käsitöölised töötasid vaaro
annaabi.ee 
