baasil, koostades frondiga D-trigeri ette loogikaskeemi, mis paneks ta käituma kui JK- triger. - T-triger – nimetatakse loendustrigeriks. Kasutatakse sageduse jagamisel ja loendurites. Väljendub XOR kaudu. Kui T = 0, on väljundiks Q t-1, kui T = 1, on väljundiks ¬Qt-1. Qt = T xor Qt-1 Võimalik realiseerida nii D- kui ka JK-trigeri baasil. - Asünkroonsete asetussisenditega trigerid – T-trigeri puhul on probleeme algolekuga, kuna nt arvuti sisselülitamisel võtavad trigerid juhusliku oleku. T-trigeri väärtus oleneb aga alati eelmisest, siis pole võimalik teada, millises olekus triger on. Selleks on tavaliselt asünkroonsed asetussisendid, mis viib trigeri algolekusse (S- ja R- või ainult R-sisend, olenevalt ehitusest võib olla nii 0 kui 1). Võimalik on ka madalaktiivne asetussisend. 2. Konveier protsessoris ja mälus.
T - Trigerid Teise nimega loendustriger. Asünkroonsete sisenditega trigerid S ja R sisendid lülitavad trigeri ümber sõltumata sisendist C. Neil on kõrgem prioriteet. J, K ning C sisendid määravad trigeri oleku ainult siis kui R ja S on pasiivsed. Näites on tagaforondiga JK triger, aga sünkroonseid sisendeid võib olla ka D, T ja SR trigeritel. Kohata võib ka madal aktiivsete asünkroonsete asetussisenditega trigereid. Nüüd on tabelis S ja R väärtused astupidised. Leidub ka selliseid trigereid, millel on ainult kas asünkroonne R või S sisend. Registrid Register on grupp ühise juhitmisega trigeried. Minimaalselt tähendab see ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna säilitamise võib registris toimuda ka nihe, mitme infoallika valik jne. Asetusega register Registril võib olla asetuse (nullimise) sisend, millega saab kõigile järkudele anda algväärtuse.
annaabi.ee 
