Pragmatism
lõpmatuseni” (James, Pragmatism, lk 36).
Iga teooria või uskumuse puhul uurib pragmatist, milline oleks erinevus, kui ta lähtuks oma
tegevuses ühest, mitte aga teisest (või kolmandast) teooriast või uskumusest. Kui ei saa
kindlaks teha mingit praktilist erinevust, siis tähendavad alternatiivid sisuliselt ühte ja sama
ning vaidlus on mõttetu. Iga tõsine vaidlus peab olema seotud mingi praktilise tulemusega –
kas või tõenäolise ja tulevikus asetleidvaga. Pseudovaidlus on Jamesi väitel nagu mõnede
ürginimeste jagelemine küsimuse pärast, kas tainast, millesse on segatud pärmi, kergitavad
elfid või pöialpoisid. Viimasega ei nõustuks ehk ürginimesed ise, sest võib ju olla, et on suur
vahe, kuidas meeldida elfidele või pöialpoistele, et nad tainast ikka korralikult kergitaksid.
Tänapäeva inimese jaoks on see aga tõesti mõttetu vaidlus.
Pragmatismi tõeteooria
Mis eristab tõde eksimusest, tõeseid uskumusi vääradest
annaabi.ee 
