1924. aasta riigipöörde katse Eestis
(Aimla), Richard Brücker (hiljem Jaak Kõu), Rudolf Kaptein, August Keng, Alfred
Klemmer (Kivinurm), Albert Pesur ja August Schaurup (Saarup).
1974. aastal avati Tallinnas Balti jaama juures monument nende mälestuseks, kes 1.
detsembri riigipööret üritasid. Sammas lammutati 1990ndate algul. Rahva hulgas
käis ringi nali, et see on maailmas ainus mälestusmärk, millel kõik ülestõusust
osavõtnud peal on.
Kui Nõukogude Liidul oleks õnnestunud 1924. aastal Eesti okupeerida, asetanuks
see meid sarnasesse olukorda näiteks Ukrainaga. Ainult selle vahega, et miljonilisel
väikerahval olnuks märksa küsitavam üle elada 1920ndate ja 1930ndate
repressioone või kunstlikku näljahäda. 1. detsembri mässukatse mahasurumine oli
kahtlemata auväärne ja õpetlik episood meie riigi ajaloos. Austust väärib mitmete
kaitseväelaste ja politseinike vaprus, aga olulisemgi oli see, et riik ja ühiskond suutsid
teha juhtunust mõned vajalikud järeldused, mõneks ajaks.
annaabi.ee 
