Eesti muinsuskaitse ajalugu
Varasem
neist 1468.a paavst Paul II ja 1474.a paavst Sixtus IV bullad, mille all mõeldi säilitada
kunstiväärtusi sakraalehitistes.
15. 18. sajand
Üks uusaja Euroopa edukamaid muinsuskaitseseadusi on Rootsi kuninga Karl XI 28. novembril
1666.a allkirjastatud plakat-manifest, kus kaitsta mõeldi mälestusmärke ja muinasesemeid.
18. sajandil sai alguse romantism. Romantism puudutas ka Eesti-, Liivi- ja Lätimaad. Sellest
ajast Riia Keiserliku Lütseumi aserektori ja ülemõpetaja Johann Christoph Brotze
kümneköiteline Liivimaa linnade, asulate, muinaslinnuste, kirikute, mõisate, elumajade
sildade, elanike, riietuse, tööriistade, tarbeesemete, müntide, vappide jms. rikkalik kogu on siiani
hindamatuks teabeallikaks selle kunsti kohta. Keskaja kunsti kirjutised olid tõukejõuks ka
gootikavaimustuse tekkeks Eesti- ja Liivimaal. Sellest ajast pärineb ka vanim muuseum Eestis
Peeter I majamuuseum Kadriorus.