Kõrgõzstani referaat
4. Rahvas
Kirgiislased, kellest moodustub umbes 69,5% riigi populatsioonist, on türgi-
mongoolia rahvas, kelle algne kodumaa oli arvatavasti Siberis. Modernsete Nõukogude
etnograafide järgi migreerusid nad Tian Shan'i ahelikku 12. sajandil ning hiljem said
tuntuks kui edukad kariloomade karjatajad ja aretajad. Nende keel kuulub Türgi keelkonda
ning on väga sarnane teistele selle rühma keeltele, nii et kirgiisi keelt kõnelevad inimesed
saavad aru türklastest, aserbaidzaanlastest, usbekistaanlastest või kasahstaanlastest. Nende
tähestikuks on kirillitsa.
Kuni tänapäevani olid kirgiislased rändajad. Nõukogude perioodil olid nad sunnitud
oma tavad hülgama. Antiiksed traditsioonid on endiselt säilinud läbi ratsutamismängude,
mida inimesed pühapäeviti mängivad.
4.1 Haridus
Nõukogude võimu all olles tehti haridus kohustuslikuks ning harimatus suurel
määral kaotati. Kuigi vene keel ei ole olnud väga populaarne on see olnud väga kasulik