Võrdleva Poliitika kodutööd
(Wilson,
1992, p. 355) Arvestades asjaolu, et põhiseadus pole asepresidendi
kohustusi üheselt määratlenud, siis sõltuvad tema tööülesanded suuresti
presidendi suvast. Tavapäraselt saadavad presidendid asepresidendi täitma
erinevaid tseremoniaalseid kohustusi (nt osalemine tähtsate isikute
matustel) ning paluvad neil osaleda igasugustel üldkoosolekutel (Gitelson jt,
1996, lk. 249; Wilson, 1992, p. 357). Olgugi et president vajab valimistel oma
meeskonda silmapaistvat asepresidendikandidaati, kes suurendaks tema
toetajaskonda ning tooks oma isiksusega hääli juurde ka presidendile, pole ta
ise hiljem just helde asepresidendile ülesandeid delegeerima, peljates
poliitilise rivaali tekkimist (Gitelson jt, 1996, lk. 249). Seejuures on oluline ka
asjaolu, et kui asepresident on juba ametisse valitud, siis ei saa keegi, isegi
mitte president, teda vallandada (D. V. Edwards, 1998, p. 466).
Arvestades asepresidendi üsna väheolulisi ametikohustusi, ei taha paljud