Morfoloogia ja vormiõpetus
*silta *siltan
*silta *silan
*silda *sillan
sild silla
*jalka *jalkan
*jalka *jalgan
*jalga *jalan
jalg jala
Eesti keele morfofonoloogiast
Vältevahelduse tekkel palju erinevaid seletusi
Nt Veske-Collinderi asepikendusteooria:
VV tekkis u 15. saj sise- ja lõpukao tagajärjel
Vokaali kao tagajärjel jäi sõna silbi võrra lühemaks
Kadunud silbi prosoodiline väärtus anti üle eelmisele
pikale silbile, mis muutus seetõttu ülipikaks
Asepikendusega pikenenud silbid on praegu III v,
pikenemata jäänud silbid II v ja lühikesed silbid I v
Martin Ehala, "Eesti keele väldete probleemi üks
lahendusi", Keel ja Kirjandus 1999/7, lk 453.
Eesti keele morfofonoloogiast
Algselt kõik sõnad kujuvahelduseta (KV)
Siis kaks muutkonda: KV ja KV
1. *kala-2n > kalade, *m-ta > maad
2. *hampa-ha-n > hamba,*hamas-ta > hammast
*kli : *kle-n : *kl-tä > keel : keele : keelt
*surnu-2-ksi > surnuks, *kast2-2-n > kaste (sg gen)