Eesti ajalugu
saj raiuti maha põlismetsad, et kütta viinakööke. Nuumati härgi, kes samuti Peterburi
turule viidi. Sellega pangi alus ulatuslikumale loomakasvatusele mõisates. See omakorda
parandas põldude väetamist ja tõstis maa saagikust. Peamised väljaveo kaubad: vili, mets,
lina, kanep.
Sissevedu Ülekaalus olid talurahvakaubad: sool, raud, tubakas, heeringas. Aadlikute ja
jõukama linnarahva jaoks ka luksuskaubad.
Käsitöö ja tööndus (Räpina, Põltsamaa)
1) 17. sajandi käsitöö asengut Eesti linnades reguleeris keskaegne tsunftikord. Sellegipoolest
nähti uue aja märke ja nendeks olid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad.
Jacob de la Gardie rajas Hiiumaale klaasimanufaktuuri. Manufaktuuritööstuse keskuseks
kujunes Narva, kus kasutati Narva jõe energiat. Tallinnasse tekkis kaltsupaberit tootev
paberiveski.
2) 18.saj tekkisid mõisate juurde viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjus. Toodang
enamasti kohapealseks tarbeks. 1734
annaabi.ee 
