Riigikaitse – kas üldine kaitseväeteenistuskohutus või palgaarmee?
kodumaad.
Eesti Vabariigi phiseaduses on julgeolekupoliitika paragrafi alla mrgitud
selgelt punktis 4.1, et Eesti hiskonna integratsiooni alus on kaks
paralleelset protsessi: hiskonna htlustumine eesti keele oskuse ja Eesti
kodakondsuse omandamise alusel ning isikute rahvuskultuuriliste eriprade
silimise toetamine. Selle testuseks, kehtib eestis ka seadus , mille alusel
ei pea ajateenistusse minema inimesed, kelle usk vi tekspidamised ei hti
ajateenistuse korraga. Sellistele inimestele kehtib asendusteeninduse kohus.
Ajateenistus on kohustuslik kikidele Eesti Vabariigi tervetele meeskodanikele
ning ha enam on kodakondsuseta isikud ra kasutama fakti, et kodakondsuse
puudumise tttu ei ole nad kohustatud minema ajateenistusse. Kuigi Eesti
Vabariik ritab vimaldada vrdsed vimalused kikidele, ei hakka piltlikult
eldes hammas peale aga Eestis elavatele hallipassi omanikele. Eesti valitus on
aega-ajalt arutanud ka teema, et kui moodustataks palgaarmee, siis ehk liituksid
sellega ka kodakondsuseta inimesed