Kaudu.Seadusandliku võimu teostas riigikogu-100 liikmeline Ühekojaline parlament-täidesaatvat võimu vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Mitmeparteiline erakondlik süsteem-kuulusid agraarerakonnad Põllumeestekogud,asunike koondis,liberaarsed erakonnad Rahva erakond,kristlik rahvaerakond ja sotsialistlikud erakonnad Eesti sotsialistlik tõõliste partei. Maareform-reformi käigus riigistati mõisate maad, Hooned,tehnika,kariloomad.Loodi asendustalusid. Tulemusel:asendus mõisamajandus talumajandusega, Kadusid varasemad terevad vastuolud ning tekkis eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. Majandustõus arenes tööstus,uues tehased,paljud ettevõted Keskendusid siseturu vajadusele.oma osa venemaal: Vene tellimused elustasid metalli ja paberitööstust,mitmed Ettevõted loodi edukalt venem sooritatud ärioperatsioonide järel. 1923kriis,sai alguse rahandusest,Süvendas veel negatiivne bilanss,tollide tõstmine välisriikide poolt.
Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Paraku ei pidanud selline asjakorraldus kaua vastu(kuni kriisini). Välja kujunes mitmeparteiline erakondlik süsteem. See ei pidanud vastu, sest oli palju erimeelsusi ja vastuolusid. Eesti majandus vajas põhjalikke ümberkorraldusi. Kõigepealt teostati maareform, mille käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi palju uusi asendustalusid võõrandatud maadest. Pärast Vabadussõda aga algas kiire majadustõus, mille käigus tööstus arenes tunduvalt. Paraku tõi majandustõus 1923.aastal kaasa kriisi. Kriisi põhjustas väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus-ja tööstusettevõtted, tekkis tööpuudus ja elatustase langes. Rahaminister Otto Strandman käivitas uue majanduspoliitika
annaabi.ee 
